Seotud projektid
Käimasolevad koostööprojektid:
Nordic voices: The use of oral history and personal memories in public history settings (2022-2024)
NORDIC VOICES eesmärk on suurendada suuliste lugude, elulugude ja isiklike mälestuste kasutamist Põhjamaade kultuuriasutustes, tehes koostööd nii akadeemiliste ringkondade kui ka erinevate kultuuriasutuste juhtivate ekspertidega.
Eelmisi projekte, millega uurimisrühma liikmed on seotud:
ETNOMUUS 2020 “Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumine, kasutamine ja säilitamine Eesti muuseumides” (juuni 2020 – jaanuar 2021)
Uuringu viis läbi Tartu Ülikooli etnoloogia osakond. Uuringu tellija, Muinsuskaitseamet, sõnastas eesmärgi järgmiselt:
Uuringu ülesandeks on analüüsida Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumist, kasutamist ja säilimist Eesti muuseumides eesmärgiga and põhjalik ülevaade Eesti etnograafilise pärandi hetkeseisust ja selle kujunemise protsessist Eesti muuseumides. Uuring kombineerib kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid: statistiline andmeanalüüs, suletud ja avatud küsimustega ankeedid, poolstruktureeritud intervjuud, dokumentide kontentanalüüs. Analüüsi tulemusi saab kasutada muuseumivaldkonna riikliku kogumispoliitika teadmuspõhisel kujundamisel ja muuseumide pärandihoidlate projekti arendamisel.
Uuringu läbiviijad: Ene Kõresaar, Jana Reidla ja Kirsti Jõesalu; kvantitatiivsete andmete töötlus: Hiljar Tammela
SFLKU15130 “Identiteetide paljusus ja mälu komplitseeritus” (oktoober 2015 − detsember 2017)
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut (partner), Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon. ERA.Net RUS Plus
Multidistsiplinaarne projekt keskendus rasketele mälestustele ja eriilmelistele identiteetidele, mis on seotud konfliktide ja protestiliikumistega Venemaal, Soomes, Lätis, Eestis, Saksamaal ja Türgis. See käsitles olulisi küsimusi, millega iga ühiskond pärast konflikti silmitsi seisab: kuidas saavad inimesed pärast vägivaldseid konflikte ja traumeerivaid mälestusi koos elada? Kuidas luuakse ja taasluuakse müüte, sümboleid ja mälestusi? Kuidas on võimalik lubada raskeid ja erinevaid mälestusi nende kontrollimise või vaigistamise asemel?
Projekti käigus uuriti võrdlevas perspektiivis leppimise, dialoogi edendamise, kaasamise ja lahutamise protsesse. See koondas metoodilisi arutelusid suulise ajaloo uurimisest, kultuurimälu uurimisest ja tänapäeva protestiliikumiste uurimusest.
Töörühm: Ene Kõresaar (vastutav täitja), Terje Anepaio, Kirsti Jõesalu ja Laura Jamsja.
MFLKU13183R (SPeCTReSS) „Kultuuritrauma ja suveräänsuse taasloome“ (jaanuar 2014 – detsember 2017)
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut (partner), Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut (partner); Finantseerija: Euroopa Komisjon
Projektiga sooviti kindlustada ja tihendada hiljuti algatatud, kuid seni mitteametlikke suhteid juhtivate teadusasutuste vahel, mis esindavad erinevaid piirkondi ja ajaloolisi traditsioone, et viia läbi ühiseid uuringuid ja osaleda teadmiste vahetamises. Projekti eesmärk oli leida uusi paradigmasid mõistmaks, kuidas ajaloolised traumad on lõhkunud ja kujundanud rahvuslikke identiteete. Kaasaegses teaduses raamistatakse tavaliselt arutelusid rahvusliku identiteedi üle kontekstis millegagi, mis on varem olnud nagu: postkolonialistlik, sõjajärgne, post-apartheid, postkommunism jne. Antud projektis leiti, et kasulikum on selliste vaidlustatud mõistete nagu natsionalism või patriotism asemel kasutada kultuuritrauma mõistet, mis on “kultuuriliselt määratletud ja tõlgendatud šokk ühiskonna kultuurilisele koele”. SPeCTReSS järgis seda muudetud kontseptsiooni mitte ainult teoreetilises ja ajaloolises osas, vaid keskendudes mõjutatud kogukondade kultuuriloomele.
Töörühm: Ene Kõresaar (vastutav täitja), Kirsti Jõesalu
ETF8190 “Mälupraktikad: järjepidevused ja katkestused 20. sajandi mäletamises” (jaanuar 2010 – detsember 2014)
Projekti eesmärk on uurida katkestuse ja järjepidevus toimimist kultuuris eri tasanditel ja eri mälupraktikate põhjal. Esitati hüpotees, et katkestus(ed) ja järjepidevus(ed) ei ole mõistetavad mitte ainult üksteisele järgnevatena, vaid nad toimivad kultuuritervikus samaaegselt ja paralleelselt, üks teise kaudu ja vastupidi, aktualiseerudes teatud tingimustel. Projekti lähtepunktiks oli eelnevates projektides sõnastatud katkestuse kontseptsioon 1940.aa ja 1950.aa alguse arengute ja nende retrospektiivse tõlgenduse kohta. Projekti käigus keskenduti katkestuse ja järjepidevuse dünaamika ja paljutasandilise suhestatuse ning nende suhete zhanrispetsiifilisusele. Projekti tulemusena toodi käibesse seni vähekasutatud allikaid ning arendati uudset metodoloogiat, mis seisneb pika ajaperspektiivi ning eri mälutasandite komplementaarses käsitluses. Projekti uurimistulemused võimaldavad diferentseerida senist vaadet nii Eesti (ja Balti) nõukogudejärgsele mälukultuurile kui ka selle keskmes olnud kogemuste kujunemise trajektooridele. Suuremate alaprojektidena avaldati raamat Eesti nõukogudejärgsest sõjamälust ja koostati teemanumber Nõukogude perioodi mäletamisest Balti mälukultuuri(de)s.
Töörühm: Ene Kõresaar (vastutav täitja), Kirsti Jõesalu
ETF6687 “Mälukohad ja mäletamise kultuurid 21. sajandi Eestis” (jaanuar 2006 − detsember 2009)
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond
Uurimuse objektideks on mälukohad ja mäletamise kultuurid. Mälukohtadena mõistetakse kõiki kultuurifenomene, mida kollektiivsel tasandil teadlikult või ebateadlikult seotakse mineviku ja rahvusliku identiteediga. Uurimusse valitud “kohad” on rahvuslikku tähendust omavad sundmused (Teine maailmasõda, ENSV), kultuurinähtused (traditsioon) ja institutsioonid (muuseum). Uurimuses esitatakse küsimus nende mälukohtade taasloomise praktikatest, süsteemist ja loogikast ning omavahelisest seotusest rahvusliku ajaloo, (poliitilise) kultuuri ning tänapäeva globaalse mõistevõrgustiku kaudu. Teisiti väljendudes on küsimus mäletamise kultuuridest – minevikuseoste ja -representatsioonide paljususest. Spetsiifiliste mäletamiskultuuride uurimisel keskendus projekt küsimustele ühiskonna “mälulaetusest”, erinevate gruppide huvidest, mnemotehnikatest ja mineviku kujutamise erinevatest viisidest. Mälu ja kultuuri mõisteti uurimuses diskursiivsetena, toetuti A. ja J. Assmanni kommunikatiivse ja kultuurimälu teooriale ning nende kultuuri- ja sotsiaalteaduslikele edasiarendustele. Uurimuses kasutati olemasolevaid etnograafilisi ja eluloolisi allikaid ERM, EVM ja EKLA fondidest, samuti eri tasandi avalikke tekste. Projekti käigus loodi uusi allikaid biograafilise ja temaatilise intervjuu, (muuseumi) külastusvaatluse jm meetodil.
Uurimisgrupp: Ene Kõresaar (vastutav täitja), Kirsti Jõesalu jt
