Projekti MNEMUS raames analüüsitakse, kuidas Eesti, Läti ja Leedu ajaloomuuseumid tegelevad konkureerivate arusaamade paljususega 20. sajandi tõlgendamisel muutuvas poliitilises ja sotsiaalmajanduslikus kontekstis.
Selleks keskendub projekt igapäevapraktikate uurimisele Baltimaade ajaloomuuseumides: kuidas muuseumides mõistetakse oma rolli ja vastutust tänapäevases arvamuste ja vaadete paljususes; kas ja kuidas lähtuvad muuseumid materjali kogumisel ja vahendamisel arutleva demokraatia vaatepunktist ja milliseid mälutöö praktikaid nad seejuures kasutavad.
Projekti MNEMUS kolm peamist eesmärki on:
1. Analüüsida 20. sajandi mäletamise paljususe ja kriitilise dialoogi loomise praktikaid.
2. Teha kindlaks, millised tegurid toetavad või takistavad muuseumipraktikas mäletamise paljususe avaldumist ning reflektiivset ja kriitilist suhestumist keerulise minevikuga.
3. Tuua välja, millised on kriitilise ja pluralistliku mälutöö parimad praktikad.
Teoreetilises osas lähtub MNEMUS-projekt mälu- ja muuseumiuuringute vaatest ning tugineb refleksiivsete ja dialoogiliste mäletamisviiside teooriatele. MNEMUS käsitleb eri mäletamisviise kui võimalusi, mitte kui normatiivseid standardeid. Muuseumide valitud mäletamisviisidel ei ole automaatseid tähendusi ja ette antud eesmärke; neid kujundatakse vastavalt sellele, kuidas muuseum paigutub konkreetsete mälupoliitiliste suhete, struktuursete ja kultuuriliste tingimuste ja strateegiate konteksti.
Analüüsiga tuuakse nähtavale vastastikused seosed, mis on mäludiskursuste, kultuuripoliitika ja mälupoliitika vahel, individuaalse ja institutsionaalse agentsuse ja ootuste vahel. Uurimuse fookuses on nimetatud seoste avaldumine muuseumitöös kogude komplekteerimisel ja näituste kureerimisel.
Projekti finantseerib Eesti Teadusagentuur (PRG1097)